Inglise buldog oli minu abikaasa unistus. Koer nagu tema - sama laisk ja jonnaks :-). Natuke poheemlane ka ning kui midagi ikka vastukarva on siis teatakse sellest kõva kisaga ... juskui oleks kuskil notsu aia vahele kinni jäänud. Ülbik on ta ka väheke või siis vahest palju. Enam pole öödki meil vaiksed - neid täidab buldogi uinutav noskamine.

Uma tuli meile Valgevenest.  Nüüdseks on vanust juba üle viie aasta. On selgunud, et Uma jumaldab autosid, busse, tramme, trolle ja üldse igasugusid sõidukeid.  Kui ikka kuskil uks lahti on siis sealt sisse ronida ta ka proovib.  Armastab inimesi ja teisi koeri ning tema mõttetegevus on vahest ikka äärmiselt aeglane :-) Alati võib leida teda kuskil enda lähedal lebamas või istumas, jälgimas tegevust.

Osaliselt on Uma veel kenneli Egor-Dego liige. Missugune osa, kas pea või saba, pole veel selgeks saanud ;- )