“Inglise buldog on nii inetu, et muutub vaadates ilusaks” Gerald Durrell


“Vaatamata oma jõhkrale välimusele on buldog hell ja armastav koer.” Patricia Lehman


“Paar inglise buldogi taluõuel sisendavad rohkem aukartust kui pastori pühapäevane jutlus kantslist.” Inglise pastor Wilton


Esimesed märked inglise buldogist pärinevad 13.sajandist.  Algselt oli buldog võitluskoer – koerte ja härgade vahelised võitlused olid Inglismaal äärmiselt populaarsed kuni IX sajandi keskpaigani. Koer ründas oma vastast eest, surudes hambad härja ninna, huultesse, keelde või silma. Kuna buldog oli ja on väikesekasvuline, massiivne, raske ja lühike, siis ei saanud härg teda rünnata. Visadusega, missugust teiste tõugude juures ei kohta, hoidis buldog oma ohvrit kinni, pööramata tähelepanu selle katsetele ennast vabastada.
1835. aastal keelustas Inglise Parlament taolised võitlused, kuid need jätkusid mõningates Inglismaa paikkondades kuni 1850. aastani. Pärast keelustamist pidi tõug peaaegu välja surema, kuid grupp entusiaste suutis teha tõust rohkem seltsi- kui võitluskoera. 1860. aastal hakkasid buldogid tasapisi osalema koertenäitustel ja 1864. aastal loodi esimene Buldogite Klubi, mis vaatamata ainult 3-aastasele tegevusajale suutis välja töötada esimese buldogide standardi. 1875. aastal asutati teine Inglise buldogite klubi, mis on tänaseks vanim järjepidevalt tegutsev tõuklubi.

Inglise buldog on vaatamata oma välimusele väga mõnus perekoer. Ta armastab oma pererahvast siira andumusega ja on jäägitult truu.
Iseloomult on inglise buldog pigem rahulik, kuid ei ütle ära ka mängust. Tal on jõuline keha ja tugevad käpad, kuid väga kiireid ja pikki matku ta ei armasta. Buldogile meeldib peesitada päikese käes, kuid palavaga valitseb päikesepiste oht. Ta ei ole iseenesest agressiivne, kuid endale liiga teha ühelgi teisel koeral ei lase. Haugub harva ja mitte iialgi niisama.
Vaatamata oma füüsilisele tugevusele on buldog loomult tundlik ja tähelepanelik, mistõttu tema õpetamisel ja koolitamisel on olulisim osa maiusel ja kiitusel, mitte aga jõulisel kohtlemisel. Samas vajab buldog kasvatuses siiski järjekindlust, kuna tänu oma taibukusele saab ta juba kutsikaeas selgeks, kuidas saavutada seda, mis tegelikult ei ole lubatud.
Ei tohi unustada aga, et buldog on tõsise iseloomuga koer, kes on jäärapäine ja jonnakas.
Buldog on oma loomult inimsõbralik koer, kuid seda tõugu väga väikeste lastega perre ei soovitaks. Tänu oma nutikusele saab ta kiiresti juba kutsikapõlves selgeks, et laps on temast nõrgem ning laps võib seega osutuda vahel nii kiusamise kui ka võimunäitamise objektiks. Samuti on buldogite mängud suhteliselt jõulised ja nende käigusvõib ta kogemata lapsele haiget teha. See ei ole reegel, sest paljud buldogid on väga lastelembesed ning väga head mängukaaslased lastele.  Inimesi, ka võõraid,  armastab buldog jäägitult, sama kehtib ka teiste  nn. ”tema karja” liikmete kohta. Vale kasvatuse ja piisavalt sotsialiseerimata jätmise korral võib buldog otsustada, et tema on siiski maailma naba ja vastavalt sellele ka käituda... 

Inglise buldogi peab kasvatama ja teda tuleb õpetada. Selleks aga peab peremehel olema pikka meelt, järjekindlust ja kannatust. Kutsikaeas on läbi mängu lihtne õpetusi jagada, kuid arvestada tuleb sellega, et inglast ei tohi palju sundida ja et ta alati enne mõtleb, kui tegutseb. Inglane saab küll käsklused suhteliselt kiiresti selgeks, kuid ta ei kipu seda kunagi välja näitama.
Inglise buldog on tänu oma spetsiifilisele kehakujule ja iseloomule sobimatu suurema osa koeraspordialade harrastamiseks. Noorte (kuni 2-aastaste) buldogitega on võimalik küll harrastada nii kuulekuskoolitust, sõnakuulelikkust kui ka agilityt, kuid arvestades buldogi tasakaalukat ja aeglast liikumist – harva on see võistlustasemel võimalik.

Algajale koeraomanikule ehk siis esimeseks koeraks sobib ainult sellisele inimesele, kes tunneb, et ta ilma buldogita enam päevagi elada ei saa ja kes on teadvustanud endale kõik buldogide võimalikud halvad iseloomujooned. Inimene, kes otsustab endale buldogi soetada, peab olema endas ja oma peres kindel selles mõttes, et mitte keegi ei luba buldogil tõusta endast “karjahierarhias” kõrgemale ehk siis saada karja juhiks. See oht eksisteerib tegelikkuses tõsiselt väikeste lastega peredes. Buldog on jõuline kutsikaeast alates ja võib inimsilmale mänguna nähtava tegevuse läbi enda arvates tõusta lapsest kõrgemal seisvaks “karja” liikmeks.

Aire-Piret Pärn, kennel Egor-Dego