FCI – Standard nr .149 /
23. 04. 2004 / D
INGLISE BULDOG (BULLDOG)
Tõlge: Pr Imelda Angehrn ja
Harry G.A. Hinckeldeyn,
korrigeerinud Elke Peper (saksa keelde).
Päritolu: Suurbritannia.
Kehtiva originaalstandardi
avaldamise aeg: 24.03.2004
Kasutus: Hirmutava välimusega
seltsikoer.
FCI klassifikatsioon:
Rühm 2
Pinšerid, šnautserid,
molossid js šveitsi alpi karjakoerad.
Alarühm 2.2 Molossid.
Dogilaadsed.
Töökatseteta
Üldmulje:
Lühikarvaline, masajas, õigemini madalajalgne, laia
kehaehitusega,
jõuline ja kompaktne. Kerega võrreldes on
pea üsna suur, kuid samas
ei tohi näida ülemäära
kogukana, nii et häiritud oleks üldmulje ja
koer tunduks
ebardina või et see mõjutaks koera liikumisvõimet.
Näoosa
on lühike, koon on lai, tömp ja ülespoole tõmbunud.
Äärmiselt
ebasoovitavad on tuntavate hingamishäiretega koerad. Kere on lühike,
hästi kooskõlastatud osadega, ilma vähimagi viiteta rasvumisele. Jäsemed
on toekad, hästi lihaselised ja
tugeva konditsiooniga. Tagavööde on
kõrge ja tugev, kuid
raske esivöötmega võrreldes veidi kergem. Emased
ei ole
nii võimsad ja imposantsed kui isased.
Käitumine/iseloom: Avaldab
muljet oma kindlameelsuse, jõu ja aktiivsusega. Tähelepanelik, julge,
lojaalne, usaldusväärne, vapper, pahura ilmega kuid heatahtliku
olemusega.
Pea: Küljelt vaadates näib pea
kuklast kuni ninaotsani hästi
kõrge ja lühikesena. Laubapartii on
lame, nahk pea peal ja
selle ümber on lõtv ja peente kurdudega, mis
ei või aga
olla välja ulatuvad või rippuvad. Kuklaluu on markantne,
lai,
kantis ja kõrge. Lauba koonule üleminekust
(laubalõikest) kuni kolju
keskosani kulgeb lai ja sügav
laubavagu, mis on tuntav kuni
kuklakühmuni. Näo-osa on
eespoolt põseluid kuni ninaotsani lühike,
nahakurdudega.
Vahemaa silma sisenurgast (või laubalõike keskpunktist
silmade
vahelt) kuni ninaotsani ei ole suurem kui vahemaa
ninaotsast kuni
alamoka servani.
Peapiirkond:
Kolju: Kolju ümbermõõt on suur.
Eestvaates tundub see
lõuast kuni laubani hästi kõrge; samuti ka
hästi lai ning
kandiline.
Üleminek laubalt koonule: Sügava
ja laia vajutisega
silmade vahel.
Näopiirkond: Eestvaates peavad
erinevad näo osad sümmeetriliselt ulatuma kummalegi poole pea mõttelist
püstist telgjoon.
Ninapeegel: Nina ja sõõrmed on
suured, laiad ja mustad,
mingil juhul mitte maksakarva, punased või
pruunid.
Ninaotsast silmade suunas laskuv. Suured, laiad ja avatud
ninasõõrmed,
millede vahelt kulgeb märgatav sirge
püstjooneline vagu.
Koon: Lühike, lai, ülespoole
tõmbunud ja silmanurgast
kuni suunurgani hästi sügav. Ninavoldid ei
tohi rikkuda
tahasuunas kaldus kulgevat profiiljoont.
Mokad: Ülamokad on paksud,
laiad, rippuvad ja hästi
sügavad, külgedelt alalõuast üle ulatudes
seda kattes,
eest aga, kus nad liituvad alamokkadega ja katavad
täielikult
hambaread.
Lõuad / Hambad: Lõuad on laiad,
massiivsed ja kantis.
Alalõuad ulatuvad ettepoole ülalõugadest ja on
ülespoole
kaardunud. Laiad ja kandilised lõuad on kuue väikese,
sirges
reas seisva lõikehambaga teineteise suhtes laia
asetusega kihvade
vahel. Suured ja tugevad hambad ei
ole suletud suu korral nähtavad.
Eestvaates
asub alalõug otse ülalõua all ja lõuad kulgevad
teineteise suhtes
paralleelselt.
Põsed: Hästi ümarad, külgede
suunas silmades
kaugemale välja kumerduvad.
Silmad: Eest vaadates asetsevad
madalal lauba all, hästi
kaugel kõrvadest. Silmad ja laubalõige on
samal
sirgjoonel, mis kulgeb täisnurga all ristisuunalise
laubavaoga.
Asetsevad teineteise suhtes hästi laialt,
kusjuures silma välisnurk
jääb siiski sissepoole põse
väliskaart. Ümarad, mõõduka suurusega,
mitte sügaval
asetsevad ega ka väljapungituvad; silmade värv on hästi
tume
– peaaegu must; neist ei tohi silmavalget näha olla
ka siis, kui
koer ringi vaatab. Ilma nähtavate
silmaprobleemideta.
Kõrvad: Kõrgele kinnitunud, s.t
eestvaates asuvad
mõlema kõrva siseservad koljuosa ülajoonel selle
välisservade
kõrgeima punkti kohal, nii et kõrvad asuksid
võimalikult kaugel
teineteisest ja võimalikult kõrgel silmade
kohal ning võimalikult
kaugel ka neist. Väikesed ja
õhukesed. Korrektsed on „rooskõrvad“,
s.t kõrvad, millede
tagaservad murduvad sissepoole ja esiservad
tõusevad
üles ja seejärel painduvad voldina taha, kusjuures
kõrvalehe
sisepind jääb osaliselt nähtavaks.
Kael: Mõõduka pikkusega, hästi
jäme, sügav ja jõuline. Hästi
kaarduv kuklajoon, rohkete lõtvade ja
paksude
nahavoltidega kurgualuse piirkonnas, mis kulgevad
mõlemalt
poolt alalõuast rinnani ja moodustavad kaelaloti.
Kere:
Ülajoon: Vahetult õlgade tagant
on selg veidi alla vajunud
(madalaim koht), sellest alates peab
lülisammas hakkama
nimme suunas tõusma (kusjuures puusapartii kõrgeim
punkt
asetseb turjast kõrgemal), seejärel laskub ülajoon
kaarekujuliselt
ja üsna järsult saba suunas („roach-back“ –
karpkalaselg), mis on
üheks sellele tõule kõige
iseloomulikumatest tunnustest.
Selg: Lühike, jõuline, turja
osas lai, nimmepartii kohalt
tunduvalt kitsam.
Rindkere: Rinnakorv on lai,
külgsuunas kaardunud,
markantne ja sügav. Kere on pikalt tahasuunas
roietega
hästi toestatud; rinnakorv on mahukas, ümar ja õla
ülaservast
kuni rinnakuluu madalaima punktini hästi
sügav. Esijalgade vahelt on
hästi laia ulatusega.
Rinnakorv on suur oma läbimõõdult, esijalgade
kohalt
ümar (mitte lamedate vaid hästi kaardus roietega).
Alajoon ja kõht: Kõht on üles
tõmmatud ja mitte rippuv.
Saba: Madalale kinnitunud,
tüvest üsna sirgena algav ja seejärel
allapoole kaarduv. Ümar, sileda
karvaga ja ilma
karvanarmasteta või karmi karvata. Mõõduka pikkusega
–
pigem lühike kui pikk – algusosast jäme ja kiiresti tipu
suunas
ahenev. Asetseb allapoole suunatult (ilma selgelt
ülespoole pööratud
sabaotsata) ega ulatu mitte kunagi
ülespoole seljajoont.
Jäsemed:
Esijäsemed: Esijalad on väga
toekad, hästi arenenud, teineteise suhtes laia seisuga, jämedad,
lihaselised ja sirged. Nende
väliskontuur näib veidi kaarduvana, kuid
luud ise on
tugevad ja sirged, mitte kõverad või saabeljad;
tagajalgadega
võrreldes lühemad, kuid mitte nii lühikesed,
et seeläbi selg tunduks
pikk või koera aktiivsus häiritud
oleks ja ta ise vigasena mõjuks.
Õlad: Labaluud on laiad, kaldus
asetusega ja sügavad,
väga jõulised ja lihaselised, neist jääb mulje,
nagu
toetuksid nad väljastpoolt kere külgedele.
Küünarnukid: Madala asetusega,
märgatavalt rinnakorvist
eemalehoiduvad.
Kämblad: Lühikesed, sirged ja
tugevad.
Tagajäsemed:
Üldilme: Tagajalad on tugevate
luudega ja lihaselised,
võrreldes esijalgadega pikemad, mistõttu on
ka
puusapartii kõrgemale tõstetud. Nimmest kuni
kannaliigeseni on
jalaosa lihaseline ja pikk, pöid on aga
lühike, sirge ja tugev.
Põlved: Põlveliigesed on ümarad
ja kere suhtes veidi
väljapoole pööratud.
Kannaliigesed: Eelnevast
tuleneb, et kannaliigesed on
suhteliselt lähestikku ja tagakäpad
omakorda välja
pööratud. Kannaliigesed on vaid kergelt nurgitunud ja
madala
asetusega.
Käpad: Esikäpad on sirged ja
vaid veidi välja pööratud, keskmise
suurusega ja üsna ümarad.
Tagakäpad on ümarad ja
kompaktsed. Varbad on kompaktsed ja paksud,
hästi
kokku surutud, selgelt eristuvate luunukkidega.
Liikumine: Iseloomulikult raske
ja seotud, lühikese ja kiire sammu
korral näib see varvastel
kõndimisena; tagakäppasid
kõrgele ei tõsta ja nii tunduvad need mööda
maad
lohisevatena; jooksmisel liiguvad õlad vaheldumisi veidi
ettepoole.
Äärmiselt olulise tähtsusega on võime
tervelt liikuda.
Karvkate:
Karv: Peene struktuuriga,
lühike, tihe ja sile (kõvadus
tuleneb vaid lühidusest ja tihedusest,
mitte traatjas).
Värvus: Ühevärviline või
ühevärviline musta maskiga
või musta koonuga (Smut - nõgine). Lubatud
on ainult
ühevärvilisus (kusjuures värvid peavad olema alati kirkad
ja
puhtad), nimelt vöödiline, punane oma kõikides
toonides, võik,
hirvepruun jne, valge ja laiguline (s.t valgel
põhjal ühte
eelnimetatud värvi laigud). „Dudley“ (s.t
pigmenteerumata
ninapeegel), must ja piirdega must on
äärmiselt lubamatud värvused.
Kehakaal:
Isased
25 kg (55 naela)
Emased 23 kg (50 naela).
Vead: Kõiki kõrvalekaldeid
eeltoodust tuleb lugeda vigadeks,
mille aste hindamisel sõltub
otseselt kõrvalekalde
ulatusest ning selle mõjust koera tervist ja
heaolu
silmas pidades.
On äärmiselt oluline, et kohtunikud koera
hindamisel
rangelt järgiksid käesolevat standarti ja võtaksid
arvesse
alljärgnevalt välja toodud vigu:
Vead:
• Rippuvad või
osaliselt ninapeeglile ulatuvad
ninavoldid.
Diskfalitseerivad vead:
•
Märgatavalt hingeldavad koerad.
• Sissekasvanud saba.
Diskvalifitseerida
tuleb koerad, kellel esineb olulisi füüsilisi
arengudefekte või
käitumishälbeid.
Märkus : Isastel peab olema kaks nähtavalt
normaalselt
arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
Maret Kärdi tõlgesaksakeelsest
originaalist, juuli 2004.
heaks kiidetud EKL juhatuses 23.09.2004
protokoll nr 9
