FCI – Standard nr .149 / 23. 04. 2004 / D 

INGLISE BULDOG (BULLDOG)

Tõlge:  Pr Imelda Angehrn ja Harry G.A. Hinckeldeyn,
korrigeerinud Elke Peper (saksa keelde).

Päritolu: Suurbritannia.

Kehtiva originaalstandardi avaldamise aeg: 24.03.2004

Kasutus: Hirmutava välimusega seltsikoer. 

FCI klassifikatsioon: 

Rühm 2
Pinšerid, šnautserid, molossid js šveitsi alpi karjakoerad. 

Alarühm 2.2  Molossid. Dogilaadsed. 

Töökatseteta

Üldmulje: Lühikarvaline, masajas, õigemini madalajalgne, laia
kehaehitusega, jõuline ja kompaktne. Kerega võrreldes on
pea üsna suur, kuid samas ei tohi näida ülemäära
kogukana, nii et häiritud oleks üldmulje ja koer tunduks
ebardina või et see mõjutaks koera liikumisvõimet. Näoosa
on lühike, koon on lai, tömp ja ülespoole tõmbunud.
Äärmiselt ebasoovitavad on tuntavate hingamishäiretega koerad. Kere on lühike, hästi kooskõlastatud osadega, ilma vähimagi viiteta rasvumisele. Jäsemed on toekad, hästi lihaselised ja
tugeva konditsiooniga. Tagavööde on kõrge ja tugev, kuid
raske esivöötmega võrreldes veidi kergem. Emased ei ole
nii võimsad ja imposantsed kui isased. 

Käitumine/iseloom: Avaldab muljet oma kindlameelsuse, jõu ja aktiivsusega. Tähelepanelik, julge, lojaalne, usaldusväärne, vapper, pahura ilmega kuid heatahtliku olemusega. 

Pea: Küljelt vaadates näib pea kuklast kuni ninaotsani hästi
kõrge ja lühikesena. Laubapartii on lame, nahk pea peal ja
selle ümber on lõtv ja peente kurdudega, mis ei või aga
olla välja ulatuvad või rippuvad. Kuklaluu on markantne,
lai, kantis ja kõrge. Lauba koonule üleminekust
(laubalõikest) kuni kolju keskosani kulgeb lai ja sügav
laubavagu, mis on tuntav kuni kuklakühmuni. Näo-osa on
eespoolt põseluid kuni ninaotsani lühike, nahakurdudega.
Vahemaa silma sisenurgast (või laubalõike keskpunktist
silmade vahelt) kuni ninaotsani ei ole suurem kui vahemaa
ninaotsast kuni alamoka servani.

Peapiirkond:

Kolju: Kolju ümbermõõt on suur. Eestvaates tundub see
lõuast kuni laubani hästi kõrge; samuti ka hästi lai ning
kandiline. 

Üleminek laubalt koonule: Sügava ja laia vajutisega
silmade vahel.

Näopiirkond: Eestvaates peavad erinevad näo osad sümmeetriliselt ulatuma kummalegi poole pea mõttelist püstist telgjoon. 

Ninapeegel: Nina ja sõõrmed on suured, laiad ja mustad,
mingil juhul mitte maksakarva, punased või pruunid.
Ninaotsast silmade suunas laskuv. Suured, laiad ja avatud
ninasõõrmed, millede vahelt kulgeb märgatav sirge
püstjooneline vagu. 

Koon: Lühike, lai, ülespoole tõmbunud ja silmanurgast
kuni suunurgani hästi sügav. Ninavoldid ei tohi rikkuda
tahasuunas kaldus kulgevat profiiljoont. 

Mokad: Ülamokad on paksud, laiad, rippuvad ja hästi
sügavad, külgedelt alalõuast üle ulatudes seda kattes,
eest aga, kus nad liituvad alamokkadega ja katavad
täielikult hambaread. 

Lõuad / Hambad: Lõuad on laiad, massiivsed ja kantis.
Alalõuad ulatuvad ettepoole ülalõugadest ja on ülespoole
kaardunud. Laiad ja kandilised lõuad on kuue väikese,
sirges reas seisva lõikehambaga teineteise suhtes laia
asetusega kihvade vahel. Suured ja tugevad hambad ei
ole suletud suu korral nähtavad.
Eestvaates asub alalõug otse ülalõua all ja lõuad kulgevad
teineteise suhtes paralleelselt. 

Põsed: Hästi ümarad, külgede suunas silmades
kaugemale välja kumerduvad. 

Silmad: Eest vaadates asetsevad madalal lauba all, hästi
kaugel kõrvadest. Silmad ja laubalõige on samal
sirgjoonel, mis kulgeb täisnurga all ristisuunalise
laubavaoga. Asetsevad teineteise suhtes hästi laialt,
kusjuures silma välisnurk jääb siiski sissepoole põse
väliskaart. Ümarad, mõõduka suurusega, mitte sügaval
asetsevad ega ka väljapungituvad; silmade värv on hästi
tume – peaaegu must; neist ei tohi silmavalget näha olla
ka siis, kui koer ringi vaatab. Ilma nähtavate
silmaprobleemideta. 

Kõrvad: Kõrgele kinnitunud, s.t eestvaates asuvad
mõlema kõrva siseservad koljuosa ülajoonel selle
välisservade kõrgeima punkti kohal, nii et kõrvad asuksid
võimalikult kaugel teineteisest ja võimalikult kõrgel silmade
kohal ning võimalikult kaugel ka neist. Väikesed ja
õhukesed. Korrektsed on „rooskõrvad“, s.t kõrvad, millede
tagaservad murduvad sissepoole ja esiservad tõusevad
üles ja seejärel painduvad voldina taha, kusjuures
kõrvalehe sisepind jääb osaliselt nähtavaks.

Kael: Mõõduka pikkusega, hästi jäme, sügav ja jõuline. Hästi
kaarduv kuklajoon, rohkete lõtvade ja paksude
nahavoltidega kurgualuse piirkonnas, mis kulgevad
mõlemalt poolt alalõuast rinnani ja moodustavad kaelaloti. 

Kere:

Ülajoon: Vahetult õlgade tagant on selg veidi alla vajunud
(madalaim koht), sellest alates peab lülisammas hakkama
nimme suunas tõusma (kusjuures puusapartii kõrgeim
punkt asetseb turjast kõrgemal), seejärel laskub ülajoon
kaarekujuliselt ja üsna järsult saba suunas („roach-back“ –
karpkalaselg), mis on üheks sellele tõule kõige
iseloomulikumatest tunnustest. 

Selg: Lühike, jõuline, turja osas lai, nimmepartii kohalt
tunduvalt kitsam. 

Rindkere: Rinnakorv on lai, külgsuunas kaardunud,
markantne ja sügav. Kere on pikalt tahasuunas roietega
hästi toestatud; rinnakorv on mahukas, ümar ja õla
ülaservast kuni rinnakuluu madalaima punktini hästi
sügav. Esijalgade vahelt on hästi laia ulatusega.
Rinnakorv on suur oma läbimõõdult, esijalgade kohalt
ümar (mitte lamedate vaid hästi kaardus roietega). 

Alajoon ja kõht: Kõht on üles tõmmatud ja mitte rippuv.

Saba: Madalale kinnitunud, tüvest üsna sirgena algav ja seejärel
allapoole kaarduv. Ümar, sileda karvaga ja ilma
karvanarmasteta või karmi karvata. Mõõduka pikkusega –
pigem lühike kui pikk – algusosast jäme ja kiiresti tipu
suunas ahenev. Asetseb allapoole suunatult (ilma selgelt
ülespoole pööratud sabaotsata) ega ulatu mitte kunagi
ülespoole seljajoont. 

Jäsemed:

Esijäsemed: Esijalad on väga toekad, hästi arenenud, teineteise suhtes laia seisuga, jämedad, lihaselised ja sirged. Nende
väliskontuur näib veidi kaarduvana, kuid luud ise on
tugevad ja sirged, mitte kõverad või saabeljad;
tagajalgadega võrreldes lühemad, kuid mitte nii lühikesed,
et seeläbi selg tunduks pikk või koera aktiivsus häiritud
oleks ja ta ise vigasena mõjuks. 

Õlad: Labaluud on laiad, kaldus asetusega ja sügavad,
väga jõulised ja lihaselised, neist jääb mulje, nagu
toetuksid nad väljastpoolt kere külgedele. 

Küünarnukid: Madala asetusega, märgatavalt rinnakorvist
eemalehoiduvad. 

Kämblad: Lühikesed, sirged ja tugevad. 

Tagajäsemed:

Üldilme: Tagajalad on tugevate luudega ja lihaselised,
võrreldes esijalgadega pikemad, mistõttu on ka
puusapartii kõrgemale tõstetud. Nimmest kuni
kannaliigeseni on jalaosa lihaseline ja pikk, pöid on aga
lühike, sirge ja tugev. 

Põlved: Põlveliigesed on ümarad ja kere suhtes veidi
väljapoole pööratud. 

Kannaliigesed: Eelnevast tuleneb, et kannaliigesed on
suhteliselt lähestikku ja tagakäpad omakorda välja
pööratud. Kannaliigesed on vaid kergelt nurgitunud ja
madala asetusega.

Käpad: Esikäpad on sirged ja vaid veidi välja pööratud, keskmise
suurusega ja üsna ümarad. Tagakäpad on ümarad ja
kompaktsed. Varbad on kompaktsed ja paksud, hästi
kokku surutud, selgelt eristuvate luunukkidega.

Liikumine: Iseloomulikult raske ja seotud, lühikese ja kiire sammu
korral näib see varvastel kõndimisena; tagakäppasid
kõrgele ei tõsta ja nii tunduvad need mööda maad
lohisevatena; jooksmisel liiguvad õlad vaheldumisi veidi
ettepoole. Äärmiselt olulise tähtsusega on võime
tervelt liikuda.

Karvkate:

Karv: Peene struktuuriga, lühike, tihe ja sile (kõvadus
tuleneb vaid lühidusest ja tihedusest, mitte traatjas).

Värvus: Ühevärviline või ühevärviline musta maskiga
või musta koonuga (Smut - nõgine). Lubatud on ainult
ühevärvilisus (kusjuures värvid peavad olema alati kirkad
ja puhtad), nimelt vöödiline, punane oma kõikides
toonides, võik, hirvepruun jne, valge ja laiguline (s.t valgel
põhjal ühte eelnimetatud värvi laigud). „Dudley“ (s.t
pigmenteerumata ninapeegel), must ja piirdega must on
äärmiselt lubamatud värvused.

Kehakaal:
Isased 25 kg (55 naela)
Emased 23 kg (50 naela).

Vead: Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodust tuleb lugeda vigadeks,
mille aste hindamisel sõltub otseselt kõrvalekalde
ulatusest ning selle mõjust koera tervist ja heaolu
silmas pidades.
On äärmiselt oluline, et kohtunikud koera hindamisel
rangelt järgiksid käesolevat standarti ja võtaksid
arvesse alljärgnevalt välja toodud vigu:

Vead:
• Rippuvad või osaliselt ninapeeglile ulatuvad
ninavoldid.

Diskfalitseerivad vead:
• Märgatavalt hingeldavad koerad.
• Sissekasvanud saba.
Diskvalifitseerida tuleb koerad, kellel esineb olulisi füüsilisi
arengudefekte või käitumishälbeid.
Märkus : Isastel peab olema kaks nähtavalt normaalselt
arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.
 

Maret Kärdi tõlgesaksakeelsest originaalist, juuli 2004.
heaks kiidetud EKL juhatuses 23.09.2004 protokoll nr 9